Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

6. novembril annab Playtech Estonia esindaja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis üle 5400 euro suuruse stipendiumi. Selle saavad kaks üliõpilast, kes alustasid programmi „Kogenud kooli“ käigus korraga nii õpetajahariduse omandamist kui ka õpetajatööd. Ka mullu toetas Playtech stipendiumiga kahte õppivat õpetajat.

Sel aastal osutusid stipendiumi saajateks Agnes Vask ja Aime Liiv. Agnes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika erialal ning õpetab füüsikat Tamme Gümnaasiumis, kus ta õpetab muuhulgas füüsika süvakursust, arendab tehnoloogia õppesuunda ja juhendab väitlusringi. Aime oli palju aastaid vandeaudiitor, kuid tegi mullu karjääripöörde ning viis ellu oma lapsepõlveunistuse -- alustas tööd matemaatika õpetajana Järvakandi koolis.

„Kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu nappus on Eesti hariduse üks suurimaid valupunkte ja kõige suurem puudus on reaalainete õpetajatest. Püüame seda leevendada ja oleme tänulikud Playtech Estoniale toetuse eest. Õpetajate väljaõppesse ja seeläbi noorte haridusse panustamine loob väärtust kogu ühiskonnale,“ ütles Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste. „Programm „Kogenud kooli“ toob klassi ette inimesi, kellel on erialane väljaõpe juba olemas, ning võimaldab neil omandada Tartu Ülikoolis õpetajaharidus ja -kutse töö kõrvalt. Sooviksime näha, et sellest saaks reegel – õpetaja, kellel nõutav haridus ja kutse veel puuduvad, õpib töötamise kõrvalt, et nad omandada,“ lisas ta.

„Kogenud kooli“ on Tartu Ülikooli programm, kuhu on oodatud need, kellel on magistritasemel erialane ettevalmistus, kuid puudub õpetajatöö pädevus või kogemus. 2019. aasta kevadel võeti vastu 11 tulevast matemaatikaõpetajat. 2020. aastal said õppima asuda nii matemaatikud kui ka füüsikud.

Lisateave: TÜ Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste, margus.pedaste [ät] ut.ee; õpetajahariduse magistriõppe programmijuht Ingrid Koni, ingrid.koni [ät] ut.ee

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis. 

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
• Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
• Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
• Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
• Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

• Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
• Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
• Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
• Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
• HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
• Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
• Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
• Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.

Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks:www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht:www.kriis.ee
Terviseameti veebileht:www.terviseamet.ee/et

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine. Soovime, et õppeaasta mööduks Tartu Ülikoolis võimalikult tavapäraselt. 

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised:  

1. töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust;  
2. palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise;
3. väldi tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides;
4. ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju;
5. kasuta hoia.me äppi. HOIA mobiilirakenduse abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja äpi kasutamine on turvaline;
6. hoia oma kontaktandmed ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel; 
7. suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest. 
    

Õppekorraldus

1. Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
2. Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
3. Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
4. Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatud, nii et selle täituvus on kuni 50%.
5. Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski.
6. Oluline on mõista, et haigustunnustega ei tohi õppetööle tulla. Samuti peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.
7. Täpsemaid juhiseid õppetöö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.
    

Töökorraldus

1. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, mille puhul arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ja tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
2. Läbi tuleb mõelda, kas ja kuidas on eri ametikohtadel võimalik korraldada kodukontoritööd.
3. Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
4. Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
5. Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
6. Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Juhendmaterjal ülikooli töötajatele, kes korraldavad konverentse või muid avalikke üritusi siseruumides. Arvestades praegust epidemioloogilist situatsiooni Eestis, tuleks üritust hakata aegsasti hoolikalt planeerima ja teha kindlaks sellega seotud riskid.

1. Siseruumides toimuvatel üritustel võib olla kuni 750 külalist. Sealjuures on kohustus inimesi hajutada ja järgida ruumi 50% täituvuse nõuet. Sellest nõudest on vabastatud üritused, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumides.
2. Nakkusohu vähendamiseks tuleb külastajatele tagada hajutatus sisse- ja väljapääsude juures, tualettides ning teistes kohtades, kus neid võib tihedalt koguneda.
3. Kui osalejate seas on välisriikidest tulnuid, tuleb järgida eneseisolatsiooni nõudeid.
4. Korraldaja peab kodulehel või e-kirjaga osalejatele teada andma üritusel osalemise reeglid (nt maski kandmine). Kindlasti peab ta teavitama osalejaid, et üritusele ei ole lubatud need, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse, olnud kontaktis koroonahaigega või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused).
5. Osalejate kontaktandmed tuleb kirja panna. Selleks võib korraldada konverentsi eelregistreerimisega või registreerida osalejad kohapeal ruutkoodi (QR-koodi) abil.
6. Korraldaja peab tagama osalejatele käte desinfitseerimise võimalused. Desinfitseerimisvahendid tuleb asetada osalejate liikumisteedele nähtavasse kohta. Kindlasti peaksid need olema toitlustuskoha juures. Võimaluse korral tuleb kasutada alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
7. Konverentsi kohvipausid ja toitlustamine tuleb korraldada ohutul viisil. Näiteks võib toitu pakkuda eraldi pakitud portsjonitena või hajutada inimesed mitme toidujagamiskoha vahel.
8. Läbi tuleb mõelda, kuidas lahendada mikrofoni kasutamine, kui konverentsil esitatakse küsimusi saalist ja mikrofon liigub käest kätte.
9. Loe ka riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
    

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

1. Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
2. Testitulemusi oodates või positiivse tulemuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
3. Teave COVID19-ga nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut ja vähendada teadmatusest tulenevat segadust.

• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat. Vahetu töökorraldaja edastab teabe akadeemilisele sekretärile Tõnis Karkile, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik.
• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada oma õppekorraldusspetsialisti või programmijuhti, kes edastavad teabe akadeemilisele sekretärile.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, valdkond ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandja on inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 14 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet.

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Peeter Liik, Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja), 5554 8206, tonis.karki [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee 

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

19. novembril toimunud Peeter Põllu päeval kuulutati tänavune Peeter Põllu nimelise stipendiumi saaja -- Doris Kristina Raave, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna võõrkeeleõpetaja eriala teise kursuse magistrant.

Doris räägib endast nii: "Mina olin omal ajal koolis see õpilane, kes tunnitöödega varem valmis sai. Selle asemel, et mul lasta aknast välja vahtida või mulle lisatööd anda, võeti mind appi assistendiks ning anti ülesandeks individuaalselt töötada klassikaaslastega, kellele lisatugi kasuks tuli. Sealt sain õpetamise pisiku. Ma naudin väga, kui saan seletada, suunata ja aidata avastada. Reaktsioon, millega vastab õpilane, kes on enda jaoks miskit uut avastanud, on minu jaoks hindamatu väärtusega. Õpetajatel on erakordne prioriteet jätta oma jälg nii paljudesse eludesse, millega kaasneb muidugi ka meeletu vastutus. Ma ei unusta ilmselt kunagi neid õpetajad, kes minu elu on suunanud. Nemad on need, kes mind sellesse ametisse on toonud.

Hetkel töötame enim kahe uuenduse kallal. Esiteks võõrkeeleõppe suurema diferentseerimisega, sest uurimustest selgub aina enam, et keeleõpe on kumulatiivne protsess, milles mängivad muuhulgas rolli kõik õpilase varem õpitud keeled. Näiteks ei töötle itaalia keelt samamoodi õpilane, kellel on võõrkeelena varem omandatud hispaania keel, ja see, kellel seda pole. Ülekanne on paratamatu, küsimus on selles, kas see ülekanne on positiivne või negatiivne. Positiivset ülekannet võib toetada suurem metalingivstiline teadlikkus, mida õpilases on võimalik tõsta, kui arvestada keeleõppes tema varasemat keelepagasit ja sellele õpilase tähelepanu viia. Õpilastele sellises mahus individuaalselt lähenemine võib käia ühele õpetajale üle jõu, kuid virtuaalne abiline, mille algoritmi on sisse söödetud info nii sihtkeele sisemistest raskustest kui ka võimalikust keelemõjutustest, võiks olla õppijale individuaalseks, alati kättesaadavaks tagasisidestajaks ning toetajaks. Lisaks töötame 360 kraadi videode ning kaardistuse abil keelekeskkonna toomisega klassiruumi: kujuta ette, et astud klassi, aga näib, nagu satuksis hoopis lennujaama! Seda muidugi murega, et kohver on kaduma läinud. Projitseeritavate virtuaalagentidega sihtkeeles suheldes tuleb asi ära lahendada.  Kuna jätkame ka praegu õpetamist nii hübriidõppes kui ka distantsilt, soovime aina paremaks teha tööd ka virtuaal- ning liitreaalsusega, et tunnid oleksid võimalikult interaktiivsed ning elulähedased."

Peeter Põllu stipendiumile suurusega 1920 eurot saavad kandideerida kõigi Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide õpetajakoolituse üliõpilased; arvestatakse taotleja õppetulemusi, teadusliku uurimistöö tulemuslikkust ja osalemist pedagoogika arendustegevuses. Stipendium taasasutati 2008. aastal, jätkamaks traditsiooni, mis sündis 1931. aastal, kui loodi toetusrahafond Peeter Põllu mälestuse jäädvustamiseks ja pedagoogika populariseerimiseks.

Peeter Põld (1878−1930) oli väljapaistev Eesti haridustegelane ja pedagoogikateadlane, Eesti Vabariigi esimene haridusminister ning kauaaegne Tartu Ülikooli pedagoogikaprofessor.

Esmaspäeval, 23. novembril rääkis Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor ja Pedagogicumi juhataja juhataja Margus Pedaste "Terevisioonis"õpetajate järelkasvust ja õpetajaameti väärtustatusest kui Eesti riigi jätkusuutlikkuse alustaladest ning sellest, miks ei tule peale uusi noori õpetajaid. 

Vaata saadet ERR-i veebilehelt.

Lisateave: Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja ja haridustehnoloogia professor, 515 6095, margus.pedaste [ät] ut.ee

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Loodus- ja täppisteaduste ained nagu keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia on ühiskonna arenguks vajalikud, kuid paljude õpilaste silmis keerulised ja igavad. Tartu Ülikooli haridustehnoloog Wilson Ofotsu Otchie pakub võimaliku lahendusena välja videoplatvormi YouTube videod, mis tooks abstraktsed teemad õpilaste jaoks lähemale.

"Ehkki füüsiliselt oleks see võimalik, ei hakka praktilistel ja majanduslikel kaalutlustel ükski õpetaja viima õpilasi õppereisidele ookeanipõhja, Himaalaja mägedesse või Amasoonia vihmametsa, rääkimata kosmoses galaktikate uudistamisest,"ütleb Wilson Ofotsu Otchie. "Samas YouTube'i kasutades pole see mitte ainult võimalik, vaid osutub ehedaks ja põnevaks kogemuseks nii õpetajale kui ka õpilastele, kes saavad ökosüsteemidesse sukelduda virtuaalselt."

Loe edasi ERR Novaatorist

26. ja 27. novembril korraldab Tartu Ülikool veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saadud. Teadlaste kõrval astuvad konverentsil üles poliitikakujundajad, otsustajad ja eksperdid väljastpoolt Tartu Ülikooli, et mõtestada ühiskonna ootusi koroonaviirusega kohanemisel.

Koroonapandeemia on teinud ilmselgeks, kui tähtis on teadlaste pakutav tõenduspõhine tugi otsustajatele, kes peavad lahendama ootamatuid ühiskondlikke kriise ja ületama nendega seotud kitsaskohti.

„Pandeemia ohjeldamine nõuab otsustajatelt kiiret tegutsemist. Eesti kogemus on näidanud, et poliitikakujundajad oskavad seejuures tõenduspõhist infot hinnata ning teadlased on valmis seda neile kiiresti pakkuma,“ rääkis konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad selle nimel, et aidata varakult avastada viirusekoldeid ja hinnata viiruse levikut, nii et inimeste igapäevaelu piiravaid meetmeid poleks tarvis liialt palju. Samuti aitavad teadlased hinnata nende meetmete mõju majandusele, erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, inimeste vaimsele tervisele ning tervikuna ühiskonnale ja kultuurile.

Konverentsi teemadering ulatub koroonaviiruse seirest ja haigete ravist epideemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamise ja inimeste igapäevase toimetuleku viisideni. Arutletakse suurandmete ja geeniinfo tähtsuse üle viiruse leviku ohjeldamisel, tutvustatakse uuenduslikke lahendusi, mis aitavad elada koos koroonaviirusega, ning püütakse hinnata epideemia edasist kulgu.

Koroonakriisi käigus avalikkusele juba hästi tuttavaks saanud teadlaste Irja Lutsari, Andres Meritsa, Ruth Kalda, Heikki Junnineni, Krista Fischeri ja Raul Eametsa kõrval astub konverentsil üles rohkem kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest.

Ühiskonna ootusi ja otsustajate ees seisvaid ülesandeid koroonaviirusega kohanemisel mõtestavad president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Tanel Kiik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ning Terviseameti meditsiinistaabi juht Arkadi Popov.

Konverentsi teemade ja ettekannete tutvustused on veebilehel koroonakonverents.ut.ee.

Konverents on tasuta ning seda saab jälgida konverentsi veebilehel ja Worksupi keskkonnas.

Arvestades koroonaviiruse levikut, toimub konverents ainult veebis. Korraldajad paluvad kõigil registreerunutel, kes kavatsesid kuulata ettekandeid aulas, jälgida ülekannet konverentsi veebilehel või Worksupi keskkonnas.

Lisateave: Mikk Jürisson, konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur, 516 1315, mikk.jurisson [ät] ut.ee

Mitmed analüüsid on arvude abil välja toonud probleeme, mida haridusinimesed on tajunud juba pikemat aega: õpetajaid ei ole piisavalt, järjest rohkem jõuab neist pensioniikka, noored õpetajad ei plaani kooli jääda kuigi kauaks, koormus on ebamõistlikult suur, ülesanded ja töötasu ei ole diferentseeritud vastavalt õpetajate kompetentsusele ja potentsiaalile, ülikoolides on järjest enam kandidaate õpetajakoolituse õppekavadele, kuid õppekohtade arvu ei saa oluliselt suurendada. Kõige eelneva tagajärjel on kasvanud kvalifikatsioonita õpetajate hulk koolides ja ohtlikult nähakse lahendusena kvalifikatsioonituse legaliseerimist.

Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja, haridustehnoloogia professor Margus Pedaste esitab ettepanekud õpetajakriisi lahendamiseks.

Loe Õpetajate Lehest

1.-2. detsembril kohtuvad virtuaalsel messil sadakond Eesti, Läti ja Soome gümnaasiuminoort, et esitleda nutikaid digilahendusi mitmesugustele probleemidele ühiskonnas. Digiteenused ja -tooted on valminud rahvusvahelistes meeskondades osana õppetööst Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse eestveetavas programmis DigiYouth.

Suursündmus toimub praegusele ajale kohaselt virtuaalkeskkonnas, kus noored väljatöötatud tooteid ja teenuseid üksteisele ja žüriile tutvustavad. Õpilastiimide välja töötatud lahendused on väga mitmekesised: on äppe, mis pakuvad tuge vaimse tervise probleemide ennetamisel, stressist ja üksindusest võitu saamisel, liigse kehakaalu vähendamisel ning õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel. Lahendusi on välja pakutud parkimisprobleemidele linnades, teele jooksnud loomadest põhjustatud liiklusõnnetuste vähendamiseks ning keskkonnasaaste kahandamiseks. Neid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Meelis Brikker, Harri Ketamo, Leo Thuberg ja Roberts Gaižutis. Ettekandega esineb noortele tehnoloogiavisionäär Antti Toskala Nokia Bell Labs'ist.

Programmi “DigiYouth” eesmärk on pakkuda õpilastele juba kooliajal võimalust teha rahvusvahelist kaugkoostööd, analüüsides ühiselt mõnd probleemi ja pakkudes sellele omapoolseid lahendusi konreetsete toote või teenuse prototüüpide näol. Tiime toetavad mentorid, kuid suur rõhk on õpilaste enda planeerimis- ja juhtimisoskustel.

"Praeguseks oleme programmi teise lennu õpilastega jõudnud finišisse. Selja taha on jäänud müügi- ja turundusfaas vastloodud prototüüpide tutvustamiseks,” sõnas projektijuht Ardo Rohtla. "Alustades ei osanud keegi meist ette näha, kuidas maailm lühikese ajaga muutub. Meie noored digiettevõtjad reageerisid väga paindlikult nii ideede kui töökorraldusega. Kevadises eriolukorras ja distantsõppes oli nende suureks eeliseks juba pooleteiseaastane kaugtöö kogemus," lisas ta.

Programm “DigiYouth” andis kolme riigi kooliõpilastele võimaluse arendada pooleteise aasta vältel rahvusvahelises meeskonnas oma ettevõtlus-, suhtlus- ja tehnoloogiapädevust. Selle perioodi sisse jääb kolm suuremat kokkusaamist: ideefaasi alguses, prototüübifaasi lõpus ning turundus- ja müügifaasi lõppedes. Täna algav üritus võtab kokku teise lennu viimase etapi ning paneb ühtlasi projekti tegevustele punkti. Programmis osalesid õpilased Tartu, Pärnu, Viljandi, Ventspilsi, Merikarvia ning Rauma koolidest ning arvukad mentorid nelja riigi iduettevõtlusest.

Programmi DigiYouth tegevusi toetab Interregi Kesk-Läänemere programm; partnerid on Tartu Ülikool, Turu Ülikool, Uppsala Ülikool ja Ventspilsi Linnavalitsus.

Lisainfo: Ardo Rohtla, DigiYouth programmijuht, ardo.rohtla [ät] ut.ee, 513 9406

Rahvusülikooli aastapäeval 1. detsembril kuulutati välja Tartu Ülikooli aasta programmijuhi ja aasta õppejõu tunnustused. Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas on haridusteaduste instituudi didaktika lektor Liina Lepp.

Aasta õppejõud Liina Lepa hinnangul on õpetaja ja õppejõu amet suur vastutus: „Õpetajaametis elad iga päev teadmisega, et iga sinu tegevus jätab jälje – sinu näoilme ja olek klassi ees, sinu kommentaar õpilase käitumisele, sinu sõnad kirjaliku töö tagasisides. See on suur vastutus. Ülikoolis hindan ma akadeemilist vabadust – võimalust õpetada seda, millesse ma ise päriselt usun. Näen, kuidas üliõpilased kasvavad, ja mulle meeldib mõelda, et iga tegevuse kaudu, mida koos teeme, on nad paremini valmis toetama oma õpilasi, nende vanemaid, oma kolleege ja iseennast,“ lisab Lepp.

Üliõpilaskonna aseesimehe Helo Liis Soodla sõnul tunnustavad üliõpilased õppejõude selle eest, et nad õpetavad üliõpilasi eesmärgipäraselt mõtlema ja oma tegusid juhtima ning aitavad luua pinna isiklikuks arenguks. Kiidetakse ka teooria ja praktika lõimimise, koostöise dialoogi ja võrdseid võimalusi toetava õpikeskkonna eest. „Kõik aasta õppejõud innustavad üliõpilasi oma pühendumise ja töökusega, lisaks märkavad ja pakuvad abi, kui kellelgi on midagi hingel, aga ei lase üliõpilastel ka mugavustsooni jääda, vaid ergutavad neid edasi püüdlema,“ lisas ta.

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelnenud õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Aasta õppejõu valivad üliõpilased, lähtudes õpetamise hindamisel Tartu Ülikooli õpetamise heast tavast. Õppejõu esitamiseks aasta õppejõu auhinnale peavad vähemalt viis üliõpilast tegema ühise põhjendatud ettepaneku. Iga valdkonna üliõpilaskogu valib esitatud kandidaatide hulgast viis ja seejärel otsustab hindamiskomisjon, keda neist tunnustada aasta õppejõu auhinnaga.

Vaata lisa: https://sotsiaalteadused.ut.ee/et/uudised/aasta-programmijuht-sotsiaalteaduste-valdkonnas-triin-vihalemm-aasta-oppejoud-liina-lepp

Sel sügisel sai alguse rahvusvaheline uurimisprojekt, mis keskendub matemaatika õppimise motivatsiooni uurimisele ja toetamisele esimeses ning teises kooliastmes. Projekti eesmärk on teha kindlaks, missugused tegevused klassiruumis õpilaste matemaatikahuvi enim toetavad.

Projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot) ühendab haridusteadlasi ja psühholooge kuuest riigist: Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Serbiast ja Portugalist. MATHMot tugineb eeldusele, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke peaks olema õpilaste pikaajaline motivatsioon seda ainet õppida ja oma oskusi arendada.

Projekti käigus kogutakse andmeid matemaatika õpetamise ja õppimise kohta osalevate riikide koolide 3. ja 4. klassides ning jälgitakse samu õpilasi aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon on aja jooksul arenenud. Projekti meeskond tõlgendab uurimistulemusi tihedas koostöös õpetajatega ja arendab nende põhjal välja töövahendid, mida õpetajad saavad kasutada igapäevases õppetöös.

„Matemaatikaoskus on osa 21. sajandi võtmepädevustest ja see ennustab küllaltki hästi õppijate üldist akadeemilist edukust,“ ütles projekti Eesti meeskonna juht, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen. „Meie projekt käsitleb väga olulisi matemaatika õppimisega seotud küsimusi ja annab ka näpunäiteid, kuidas muuta õpetajaharidust nii, et see toetaks rohkem erinevaid õppijaid. See on hea uuringudisainiga tugev projekt, kuhu on kaasatud valdkonna tippeksperdid,“ lisas ta.

Projekti rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm.

Lisateave:
Äli Leijen, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor, ali.leijen [ät] ut.ee
Jelena Radišic, Oslo Ülikooli õpetajahariduse ja kooliuuringute osakonna teadur, jelena.radisic [ät] ils.uio.no

Novembrikuus Tartu Ülikoolis välja kuulutatud maskotivõistlusele laekus 97 kavandit, mis kõik olid väga omapärased ja erilised. Maskotina kujutati nii loomi, linde kui ka ajaloolisi isikuid. Nüüd on maskotivõistlus jõudnud avalikku hääletusvooru ja igal ülikoolipere liikmel on võimalus valida oma lemmik.

Hindamiskomisjon on 97 kavandi seast välja valinud kolm ning 7.–16. detsembrini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased valida ülikooli veebilehel oma lemmiku.

„Rõõm oli näha, et huvi maskotivõistluse vastu oli suur. Hindamiskomisjonil oli ülimalt keeruline kolme tööd välja valida, sest suurepärase teostusega kavandeid oli väga palju,“ ütles maskotiprojekti eestvedaja, Tartu Ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf.

Komisjoni kuulusid arendusprorektor Erik Puura, vilistlasest ettevõtja Tiit Pruuli, teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht Eve Komissarov, üliõpilaskonna aseesimees Trine Tamm ja ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf. Komisjon võttis arvesse ka semiootik Alexandra Milyakina ja ajaloolane Tiit Rosenbergi eksperdiarvamust.

Kavandeid valides pidas komisjon silmas, et tulevane maskott oleks kõiki ülikooli liikmeid kaasav ja arvestav. Finaali jõudsid Markus Tamme kavand „Öökull“, Hanna Marii Ilvese kavand „Rebane“ ja Lennart Rikki kavand „Tiksu“.

Kõik Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased on oodatud hääletama oma lemmikkavandi poolt veebilehel ut.ee/et/maskott/hääletamine. Hääletada saab 16. detsembrini.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil, et alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused, sealhulgas ülikoolid. Seetõttu otsustas ülikooli juhtkond, et Tartu Ülikoolis ei toimu auditoorset õpet vähemalt kuni kevadsemestri alguseni.

Eksamisessioon ja kontrolltööd toimuvad veebi teel. Kui eksameid ei ole võimalik planeeritud ajal korraldada, teavitab õppejõud üliõpilasi muutunud eksamiaegadest ÕIS-i kaudu.

Täpsemad juhised õppekorralduse kohta saadab juhtkond siis, kui valitsus on oma tänase otsuse ametlikult vormistanud.

Pärast Vabariigi Valitsuse korraldusega tutvumist   ning rektoraadi arutelu erandlike õppeolukordade üle, mille puhul kaugõppe rakendamine on väga keeruline, täpsustame kolmapäeval saadetud teadet. Suunised kehtivad kuni kevadsemestri alguseni.

• Praktikume võib detsembris teha väikestes rühmades, kui see on vältimatult vajalik. Pole aga kindel, kas neid ka jaanuaris teha saab. Soovime vältida olukorda, kus üle Eesti koju suundunud tudengid peavad mitu korda Tartusse sõitma.  
• Kui vähegi võimalik, tehakse eksamid ja arvestused veebis. Põhjendatud erandite puhul on lubatud teha eksamit auditooriumis. Õppejõud kooskõlastab sel juhul programmijuhiga ettepaneku teha eksam või arvestus auditoorselt. Lõpliku otsuse teeb õppeprodekaan.
• Õppejõud püüavad eksamite ja arvestuste aegu mitte muuta. Kui eksami või arvestuse tegemiseks veebis tuleb selle toimumisaega siiski edasi lükata (kõige kauem kuni kevadsemestri alguseni), ei tohi seda teha hiljem kui viis päeva enne eksami toimumist.
• Õppejõud võib aine hindamismeetodeid ja -kriteeriume muuta vaid siis, kui aines pole veel ühtegi eksamit või arvestust toimunud.  Õppeaine vastutav õppejõud kooskõlastab need muudatused programmijuhiga. Kui osa tudengeid on teinud eksami  või arvestuse juba  auditooriumis, võib teine osa tudengeid teha sama eksamit või arvestust veebis.
• Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
• Füüsilisel kogunemisel järgitakse väga rangelt hajutamisreeglit ja maski tuleb kanda nii praktika, eksami ja arvestuse ajal kui ka hoonesse tulles ja sealt lahkudes.
• Sarnaselt tasemeõppega ei korraldata ka täiendusõppes kuni kevadsemestri alguseni auditoorset õppetööd.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee