Neljapäeval, 14. jaanuaril tutvustavad Tartu kõrgkoolid end menukal kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!“, mis seekord toimub veebis. Sisutiheda päeva jooksul saavad gümnasistid ja teised huvilised tutvuda Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimalustega ning osaleda konverentsil ja töötubades.

Veebikonverentsil räägivad põnevaid kogemuslugusid oma ala asjatundjad ja peetakse kaasahaaravaid arutelusid tulevastele üliõpilastele tähtsatel teemadel. Veebitöötubades avardatakse silmaringi ja tutvustatakse paljude erialade sisu. Virtuaalsel messialal saab küsida nõu kõrgkoolide esindajatelt ning tutvuda kõigega, mis puudutab sisseastumistingimusi ja õppimisvõimalusi. Päeva juhib näitleja Sander Rebane.

Kõrghariduspäeva projektijuhi, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Marleen Otsuse sõnul tuleb tudengilinn seekord igale huvilisele koju kätte. „Suur osa gümnasistidest seisab tähtsa valiku ees, mida edasi õppida, kuid erialavaliku tegemine võib olla keeruline ja stressirohke. Veebis toimuv kõrghariduspäev võimaldab mugavalt saada rohkem teavet, vaadata veidi enda sisse ja kaalutleda kõiki asjaolusid, et teha õige erialavalik. Loodetavasti muudab see tähtsa otsuse langetamise veidi kergemaks,“ ütles Otsus.

Noortele tulevad kõnelema innustavad oma ala asjatundjad, näiteks inspireerija Harald Lepisk räägib õige tulevikuteekonna leidmisest, Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm ennastjuhtivast õppimisest ja õpimotivatsiooni hoidmisest ning ärilennundusettevõtte Fort Aero tegevjuht Mart Lubi rahvusvahelisest vastutusest. Tudengite vestlusringis jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas valida õige eriala, ning aruteluringis „Persoonibränd ja oma tugevuste leidmine“ kõneldakse karjääri edukast kujundamisest ja oma tugevate külgede esiletoomisest. Eraldi aruteluringis võetakse vaatluse alla e-õppe osatähtsus kõrgharidusõppes.

Päeva teises pooles on võimalus osaleda töötubades. Muu hulgas arutletakse Tartu Ülikooli töötoas selle üle, milliseid oskusi vajatakse tuleviku tööturul, Eesti Lennuakadeemia töötoas sukeldutakse lennumaailma telgitagustesse ja Kaitseväe Akadeemia töötoas saab proovile panna oma otsustusvõime. Eesti Maaülikooli interaktiivses mälumängus otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti mets saab varsti otsa, ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötoas jagatakse nõuandeid, kuidas luua ergonoomiline õpikeskkond.

Kõrghariduspäev „Õpi Tartus“ toimub juba kuuendat korda ning seda korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia. Toetavad Tartu linn, Postimees, MyHits ja CV keskus.

Kõrghariduspäeval osalemine on tasuta, kuid selleks on vaja enne registreeruda. Registreerimine on juba alanud. Töötubades on kohtade arv piiratud. Rohkem teavet ja registreerimislink on ürituse veebilehel opitartus.ee.

Lisateave: Marleen Otsus, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ projektijuht, 737 6540, marleen.otsus [ät] ut.ee

Värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu Ülikool tõusnud kõrgele teisele kohale ning hoiab ka Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimat kohta. Edetabelit koostab rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS).

QS reastab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole alates 2014. aastast. Esimesel kohal on algusest peale püsinud M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Tartu Ülikool on edetabeli eesotsas olnud kõigil aastatel, kuid tänavune teine koht on seni kõrgeim. 

„Rahvusvahelistes edetabelites tõusmine pole kunagi ülikooli eraldiseisev eesmärk, vaid meie sisuliste eesmärkide kõrvaltulemus,“ ütles Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „Seejuures oleme näiteks Tartu Ülikooli uues arengukavas seadnud nii eesmärke, mis parandavad ülikooli positsiooni, kui ka selliseid, mis edetabelites tõusmisele sugugi kaasa ei aita. Ometi on selliseid hinnanguid meeldiv lugeda. See annab tunnistust, et Tartu Ülikool on oma kõrgetasemelise tegevusega rahvusvaheliselt silmapaistev,“ lisas ta.

Kolmandale kohale paigutus Peterburi Riiklik Ülikool. Eesti ülikoolidest on lisaks Tartu Ülikoolile edetabelis ka Tallinna Tehnikaülikool, kes on võrreldes eelmise aastaga langenud 22. kohalt 31. kohale, ja Tallinna Ülikool, kes säilitas 400 ülikooli konkurentsis 71. koha.

Edetabelis on esindatud 30 riigi ülikoolid. Esikümnesse mahuvad lisaks Eestile ja Venemaale vaid Tšehhi ning Poola ülikoolid. Ülejäänud Baltikumist oli parim 20. kohale paigutunud Vilniuse Ülikool.

Paremusjärjestuse koostamisel arvestab QS kümmet näitajat: ülikooli maine akadeemilistes ringkondades (30%) ja tööandjate seas (20%), üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate suhtarv (10%), publikatsioonide arv ühe akadeemilise töötaja kohta (10%), viitamiste arv ühe publikatsiooni kohta (5%), välistöötajate ja -üliõpilaste osakaal (kumbki 2,5%), doktorikraadiga akadeemiliste töötajate osakaal (5%), ülikooli nähtavus veebis (5%) ja ülikooli teaduskontaktide rahvusvahelisus (10%).

QS-i Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide pingereaga saab tutvuda QS-i veebilehel. 
Juunikuus avalikustatud QS-i maailma ülikoolide tänavuses pingereas paikneb Tartu Ülikool rekordkõrgel 285. kohal.

Lisateave: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer [ät] ut.ee

Eesti Teadusagentuur avalikustas tänavused üliõpilaste teadustööde konkursi parimad. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid. Tänavu esitati konkursile 584 tööd kokku 31 ülikoolist, sealhulgas 16 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad, ning kokku tunnustati 105 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 77 tööd. Rahalise preemia saanud töödest 33 preemiat said Tartu Ülikooli tudengid.

Auhindu jagus ka haridusteaduste instituuti.

Kristi Sarapuu, logopeedia eriala vilistlane 2020 pälvis esimese preemia sotsiaalteaduste valdkonnas magistritöö eest „Juhendmaterjali koostamine 2-3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks” (juhendajad Merit Hallap ja Pille Häidkind). See on äärmiselt praktiline töö, mida ootavad pikisilmi nii lapsevanemad kui logopeedid, kes tahavad toetada väikelapse kõne arengut. Kristi töö on kavas tuleval aastal ka raamatuna välja anda.

Kadri Taim, logopeedia eriala vilistlane 2020 sai teise preemia meditsiini- ja terviseteaduste valdkonnas magistritöö eest „Dünaamilise magnetresonantstomograafia kasutamine velofarüngeaalse düsfunktsiooniga patsientide ravi planeerimisel: kõnelise stiimulmaterjali ja mõõtmisparameetrite väljatöötamine” (juhendajad Anna-Liisa Sutt Vowden ja Lagle Lehes). Sellist uuringut suulalelõhega lastel  pole siiani Eestis tehtud ning võib öelda, et tegemist uue leheküljega lõhedega laste logopeedilises diagnostikas.

Äramärkimise pälvis hariduskorralduse erialal lõpetanud Janar Sõber tööga "PISA 2018 ja põhikooli lõpueksamite tulemuste seosed eesti ja vene õppekeelega koolides” (juhendajad Jaan Mikk ja Maie Kitsing). See töö annab lisateavet ühe Eesti haridusmaastiku olulise tulevikuväljakutse lahendamiseks.

Teadusagentuur korraldab konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kõigi auhinnatute nimekiri: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/12/Nimekiri-preemiasaajatest-kodukale.pdf

15. jaanuaril toimub veebikonverents "Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile", kus tutvustatakse kolmeaastase RITA-RÄNNE uuringu tulemusi.

Projekti juhi, Tartu Ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professori Tiit Tammaru sõnul on sarnaselt ülejäänud Euroopa riikidele tekkinud Eestis madalast sündimusest ja rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus, mis on eriti tuntav tööturul. „Sisserändega kaasnevad pikaajalised lõimumisega seotud probleemid ning selle projekti käigus kaardistasime erinevad stsenaariumid, töötasime välja rände kulutõhususe mudel ning lõime praktilisi meetmeid ja õppevahendeid, mis võimaldaks haridustöötajatel rändes osalejatega paremini toime tulla,“ lisas Tammaru.

Konverentsil saab kuulda selgitusi ja prognoose  rändega seotud võimalustest ja katsumustest demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks nii kogukondades, tööturul kui ka haridussüsteemis.

Konverentsil esinevad projektis osalenud ülikoolide sotsiaal- ja humanitaarteadlased ning annavad ülevaate teemadest projekti alameesmärkide kaupa.

Uuringukonsortsiumisse kuulusid Tartu Ülikooli kõrval veel Tallinna Ülikool, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus CENTAR ning Positium LBS.

Tutvu teemade ja esinejatega konverentsi veebilehel: sisu.ut.ee/ranne/konverents

Lisateave:
Tiit Tammaru, projekti juht, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, tiit.tammaru [ät] ut.ee
Raul Eamets, projekti kaasjuht, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, raul.eamets [ät] ut.ee
Margus Pedaste, projekti kaasjuht, Taru Ülikooli haridustehnoloogia professor, margus.pedaste [ät] ut.ee

Käesoleva aasta lõpul jõuab koolidesse trükisoe käsiraamat "Üldpädevused gümnaasiumis".

Üldpädevusi võib mõista kui elus hakkama saamiseks vajalikku teadmiste, oskuste ja hoiakute kooskõlalist kogumit. Käsiraamatus keskendutakse kuuele kaheksast gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud üldpädevusest: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus ning matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Autorid on läbi viinud süstemaatilise teaduskirjanduse analüüsi ning annavad ülevaate sellest, mida mõistetakse üldpädevuste all rahvusvahelises kontekstis. Käsiraamat pakub õpetajale nii meetodeid ja soovitusi üldpädevuste arendamiseks erinevate ainekursuste raames kui viiteid lisamaterjalidele.

Suur osa tööst tugineb 16 Eesti gümnaasiumis läbi viidud uuringule, kus kolme aasta vältel katsetati üldpädevuste osiste eritlemist ja hindamist. Käsiraamatu koostaja Margus Pedaste sõnul võib esialgsete tulemuste põhjal oletada, et erinevate üldpädevuste vahel esineb kattuvusi ning tulevikus võiks õppekavas sõnastatud üldpädevuste arv väheneda. Eristuda võiksid võtmepädevused, mis loovad aluse ülejäänutele. Tervikliku süsteemi loomiseks oleks vaja jätkata uuringuid koostöös koolide ja õpetajatega, ettevalmistused selleks on nüüd tehtud ja töövahendid olemas.

"Üldpädevuste arendamine on oluline, sest see toetab õpilaste kujunemist elukestvateks õppijateks. /.../ Üldpädevuste arendamine toetab ühtlasi nüüdisaegse õpikäsituse rakendumist. Viimane on seatud ootuseks Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035," kirjutab käsiraamatu koostaja Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste raamatu saatesõnas.

Eri peatükkide autorite seas on lisaks Margus Pedastele veel Helen Hint, Anni Jürine, Lii Kaudne, Kersti Kivisoo, Külli Kori, Tiina Kraav, Kerli Orav-Puurand, Tauno Palts, Triin Peitel, Katrin Saks, Maarja Sõrmus, Anni Tamm ja Ilona Tragel. Käsiraamat valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseeritud Tartu Ülikooli projektis „Üldpädevuste arendamine gümnaasiumis“; selle väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.

Lisateave: professor Margus Pedaste, 515 6095, margus.pedaste [ät] ut.ee

11.–29. jaanuarini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja vilistlased kandideerida mentorlusprogrammi. Viiendat aastat toimuva programmi eesmärk on anda osalejatele võimalus õppida tippspetsialistidest ja -juhtidest vilistlastelt, viibida inspireerivas õpikeskkonnas ja tugevdada kogukonnatunnet ülikoolis.

Mentoriks oodatakse kandideerima Tartu Ülikooli vilistlastest juhte ja tippspetsialiste, menteedeks aktiivseid ja motiveeritud Tartu Ülikooli üliõpilasi. Programmis osalejad läbivad lühikoolituse, kus neile antakse alusteadmised heaks mentoriks olemisest. Kogu programmi jooksul saab osaleda professionaalset ja enesearengut soodustavatel seminaridel. Selle aasta mentorlusprogramm toimub esimest korda koostöös Eesti Mentorite Kojaga.

Vilistlastegevuse ja mentorlusprogrammi koordinaatori Kadri-Ann Mägi sõnul on varasematel aastatel osalenud üliõpilased ja mentorid jäänud koostööga väga rahule. Kogenud praktikuga suheldes on osalejad leidnud oma tegevusele ja mõtetele uusi perspektiive. Mentorid aga mõistavad paremini, kuidas noored mõtlevad ja millised on nende ootused tööandja suhtes. „Mentorlusprogrammist võidavad mõlemad,“ märkis Mägi.

2021. aasta mentorlusprogrammi seminarid ning mentorite ja menteede kohtumised toimuvad veebis. Nii saavad programmis osaleda ka välismaal elavad Eesti üliõpilased ja vilistlased. Samuti viiakse esimest korda kokku välistudengitest menteed ja välisvilistlastest mentorid. 

Soovitusi mentorlusprogrammis osalemise kohta on Tartu Ülikooli vilistlasblogis jaganud Sven Anderson loos „Igapäevane realism TÜ mentorlusprogrammist“ ja Triinu Sirge kirjutises „7 soovitust mentorlusprogrammis osalemiseks!“

Täpsema info, kandideerimisteabe ja ajakava leiab veebilehelt www.ut.ee/mentorlusprogramm.

Lisateave: Kadri-Ann Mägi, TÜ vilistlastegevuse ja mentorlusprogrammi koordinaator, 5310 1610, kadri-ann.magi [ät] ut.ee

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Oleme ikka veel erilises olukorras. Eksameid tehakse suures mahus veebis ja koroona ei näita leevenemise märke. Praegust seisu hinnates oleme otsustanud, et kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt.  Auditooriumis võib teha praktikume, mida teisiti korraldada ei saa. Kevadise kogemuse põhjal kinnitame üle, et selle otsusega ei lükata õppetöö algust märtsini edasi. Õppetöö algab veebruaris, kuid teistsuguses vormis.

Selle kohta, mis saab märtsis, teeme uue otsuse kuu aja pärast veebruari esimesel poolel. Loodetavasti saame hakata märtsis-aprillis naasma väikestes rühmades tavapärase õppetöö juurde. Vajaduse korral saame selleks kasutada teaduspõhiseid arvutusi ning andmeid ruumide mahu ja ventilatsiooni kohta.

Kevadel pidime eriolukorra tõttu tulema üleöö toime nii veebi teel õppimise, töötamise kui sageli ka isikliku elu korraldamisega. See oli raske, aga andsime vastastikku eksimused andeks, kuna tegemist oli erakorralise olukorraga. Nüüd on õppetöö, sh eksamid, taas suures mahus veebis. Veebiõpe on keerukas peamiselt seetõttu, et me pole üldjuhul tahtnud sel moel õppida ega õpetada. Igasugune muutus on vastuoluline. Sellega kaasneb lisatöö ja uue asja õppimisega seotud ebamugavus, kuid ka lahknev arusaam muutuse vajalikkusest, võimalikkusest ja kasulikkusest. See omakorda näitab, et teavitada ja selgitada on vaja mitu korda enam kui tavaolukorras, kus kõik on olnud kokku lepitud.

Et saaksime senisest kogemusest õppida, tuletame meelde üldised e-õppe tarkused ja mõne õppetunni eelmisest kevadest.

1. Õppejõud vastutab õppevormi valiku eest
   1. Õppejõud valib õppetöö viisi, kuid peab enne muudatuste tegemist nõu programmijuhi ja/või õppeprodekaaniga. Ülikool on enamat kui üksikud ained ja seetõttu on valikutel kohati piirid.
   2. Kui mõnda asja tuleb teha esimest korda või see pole seni mingil põhjusel hästi õnnestunud, saab nõu ja abi valdkonna õppedisainerilt, õpetamisoskuste konsultandilt või oma instituudi e-õppe tugispetsialistilt. Peaaegu kõike on võimalik teha veebi kaudu, kui vaid tahta!
   3. Muudatusest tuleb teavitada üliõpilasi, kellele tuleb ka selgitada selle põhjusi. Samuti on vaja muudatus fikseerida ÕIS-is.
   4. Oluline on kehtestada aines osalemise reeglid ja neid järgida. Toeks on e-õppija käsiraamat.
2. Õppe tulemus sõltub suuresti üliõpilaste ja õppejõudude aktiivsusest
   1. Veebis on väga lihtne olla kohal tegelikult kohal olemata. Kui üliõpilased sooviksid praegusest rohkem veebiõpet, siis õppejõude pidurdab üliõpilaste passiivne osalus – kaamerad on kinni ja rääkida tuleb kui musta auku. Oluline on õppejõu oskus aktiivset osalust soodustada ja hinnata: korraldada arutelusid väiksemates rühmades, kavandada üliõpilaste pikemaid sõnavõtte ja neid ka hindamisel arvestada. Kuid veel tähtsam on üliõpilase enda ettevalmistus, panustamine, eeskuju näitamine ja aines etteantud reeglite järgimine.
      Üliõpilane! Ole kohal, mõtle kaasa, tee kaamera ja mikrofon lahti ja ütle oma seisukoht välja, muretsemata, mida teised sellest arvavad. Oma nime ja näoga esinemine on akadeemilise hariduse loomulik osa, mis toetab nii õppejõudu kui ka kaasüliõpilasi sellel keerulisel ajal. Kui õpe eeldab aktiivset osalust, siis on elementaarne, et kaamera on avatud. On arusaadav, kui mõnel juhul tehnilised probleemid seda ei võimalda, kuid see ei saa olla reegel.
   2. Kevadine kogemus näitas, et nii õppejõude kui ka üliõpilasi häiris füüsiliste kohtumiste puudumine. Üliõpilased hindasid kõrgemalt aineid, milles õppejõud andis üksi kodus materjalide lugemise asemel või sellele lisaks võimaluse osaleda veebiseminaridel.
3. Usaldame, aga mõistagi ka kontrollime
   1. Üliõpilasesindus saatis jõulude eel programmijuhtide listi ettepanekud veebieksamite tegemise kohta, viidates hindamise kohandamise juhistele. Üliõpilased leidsid, et „e-eksamite/e-arvestuste rakendamise vastuargumendiks ei peaks olema akadeemiline petturlus“ ning et eksameid võiks kohandada, nii et „faktiteadmistele keskendumise asemel oleks fookuses faktide ja teooriate rakendus, süntees ja analüüs.“ Üliõpilaste ettepanekud väärivad igal juhul toetust. Väga tahaks, et sellest keerukast ajast jääks meelde hea õppimiskultuur, sh aus käitumine teadmiste kontrollil. Kahjuks on aga olnud ka näiteid, kus veebieksamil petetakse või kus õppejõud piirab petmise vältimiseks eksamiaega määral, mis ei võimalda analüüsi.
   2. Head üliõpilased! Loodan, et käitute küpsete õppuritena ja saate aru, kelle jaoks te õpite. Tasub ka meeles pidada, et õppekorralduseeskiri näeb petturluse korral ette noomituse või eksmatrikuleerimise.
   3. Head õppejõud! Hinnakem faktiteadmistest enam analüüsivõimet ja vajaduse korral võtkem tudengitelt nn aususe lubadus. Petturluse vastu aitab lisaks vastamisaja piiramisele ka küsimuste järjekorra muutmine ja nende paigutamine ühekaupa lehele, arvude muutmine samatüübilistes matemaatikaülesannetes jm. Nagu auditooriumis toimuva eksami puhul, kasutagem ka veebis järelevalvet. Võimalused selleks on olemas: SEB (Safe Exam Browser), testi järelevalve plugin või testisoorituste videojälgimine. Sobiva kontrolliviisi valikul saab nõu õppedisainerilt. Vaata, millised on testide seadistamisel ja videojärelevalve korraldamisel ohukohad, mis võivad tekitada tehnilisi probleeme.
   4. Järelevalve on küll kõigile ebamugav, raiskab aega ja võrgukiirust, kuid on usaldusväärsuse tagamiseks vältimatult vajalik.
   5. Üliõpilased, kes ei soovi sooritada enda koduses keskkonnas järelevalvega eksamit, saavad seda teha ülikooli raamatukogus. Raamatukogu teise korruse laenutusletist saab videojälgimise jaoks vajaduse korral laenutada veebikaamera komplekti.

Kuigi muutused on praeguses olukorras paratamatud, jäävad õppimise ja õpetamise püsiväärtused ometi muutumatuks. Üliõpilasesinduse eestvedamisel on kokku lepitud õppimise hea tava, õppejõud järgivad õpetamise hea tava. Mõlema tavaga väärtustatakse koostööd. Keerulistel aegadel aitab teadmine, et koos õpetamist ja õppimist õppides tuleme ka sellest kriisist välja loodetavasti targema ja tugevamana.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Ehkki seni on arvatud, et töökäte nappust Eestis aitab leevendada vaid välistööjõud, ei ole see ainus tee. Värske RITA-ränne raport leidis, et tulevikus ei sõltu Eesti tööturg ulatuslikust sisserändest. Üheks lahenduseks on üleminek ühtsele Eesti koolile, mis aitab paremini lõimuda ja tööturule jõuda siin juba elavatel eesti keelest erineva emakeelega noortel. Tänasel veebi-konverentsil "Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile” tutvustavad teadlased muu hulgas viite mudelit, kuidas edukalt ühtsele Eesti koolile üle minna.

2017. aastal ilmunud Eesti Inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul" tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega.

Tartu Ülikooli professori, akadeemiku ja RITA-ränne projekti juhi Tiit Tammaru sõnul näitavad RITA-ränne projeketi käigus tehtud analüüsid, et rahvastiku vähenemine ei tähenda automaatselt töötavate inimeste arvu vähenemist.

“Esiteks, ei pruugi meil tulevikus olla vaja nii palju töökäsi, sest olemasolevate töötajate tootlikkus kasvab ja suure osa tööst teevad ära tehnoloogilised lahendused. Teiseks, vähendab vajadust ulatuslikuks sisserändeks haridustaseme ja pensioniea kasv ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste veelgi parem lõimumine. Kolmandaks saab tööturu probleeme osaliselt lahendada ajutise tööjõu kasutamisega. Sellest tulenevalt on RITA-ränne projekti üks põhijäreldustest, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks,” rääkis Tammaru.

Projekti käigus töötati välja ka rändekalkulaator, mis annab vajaliku tööriista tööturu planeerimiseks ning rände kulu-mudel, mis arvutab välja sisserändajate kulu ning tulu riigile. “Rände kulu-mudel näitab, et tööränne Eesti riigile on majanduslikult kasulik. Mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda suurem on tema panus riigieelarvesse,” rääkis Tammaru.

Näiteks kolmekümneaastaselt Eestisse tulnud ja siin kümme aastat töötanud keskharidusega mees maksab Eestis töötamise ajal riigieelarvesse 220 000 eurot rohkem makse, kui saab sealt finantseeritud toetusi ja teenuseid.

RITA-ränne projekti teine põhijäreldus on see, et kuigi Eesti on rahvusriik ning riigi toimimise mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade, võidavad kõik sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad edukalt hakkama saada tänases avatud ja tihedalt põimunud maailmas.

Projekti autorid näevad lõimumise võtmelahendust koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning pakuvad välja viis mudelit, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.

“Küsimus on iga õppija ja iga inimese potentsiaali avamises ja aluse loomises edukale tööelule,” rääkis Tammaru. “Varasemalt me ei teadnud, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda, nüüd tänu haridusteadlaste põhjalikule uurimusele, on meil olemas konkreetsed mudelid ja tööriistad. Meil on nüüd veel selgemad argumendid, miks ühtne Eesti kool on mõistlik. Varasem arutelu on olnud keelepõhine ja rõhutanud probleeme, nüüd me oskame paremini öelda, mida on nii Eesti riigil kui inimestel sellest võita.”

Projekti käigus töötati välja rida tööriistu koolidele ja kohalikele omavalitsustele, et aidata targalt ja läbimõeldult välismaalasi kogukonda lõimida – alates eesti keele õppest, lõpetades juhistega, kuidas käsitleda tundlikke ajalooteemasid. Mudelid töötati välja koostöös mitmete koolidega, arvestades kohalike oludega.

Tammaru sõnul on rahvuslike ja keelepõhiste erinevuste taastootmise vähendamiseks vaja teha haridussüsteemis hästi läbi kaalutud poliitilisi otsuseid. “Selleks, et teistest rahvusest noored ei lahkuks parema hariduse ja töö saamiseks välismaale, ning et meie tööturg ei sõltuks sisserändest, on oluline minna üle ühtsele Eesti koolisüsteemile, kus õpivad võimalikult palju koos erinevad lapsed sõltumata vanemate emakeelest. Konkreetsed lahendused on erinevad sõltuvalt, kooli asukohast. Koos õppimisest on aga kasu kõigile, ka eesti emakeelega noortele, kes asuvad tööle avatud maailmas ning suhtlevad erinevatest rahvustest inimestega enam kui ükski varasem põlvkond,” rõhutas Tammaru.

Tutvu lõppraporti ja haridusvaldkonna raporti materjalidega RITA-rände kodulehel ranne.ut.ee. 

Konverentsi saab jälgida Worksup keskkonas (parool: ritaranne).

Lisateave:
Tiit Tammaru, RITA-ränne projekti juht, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik, 737 6842, tiit.tammaru [ät] ut.ee
Helin Vaher, OÜ Agenda Public Relations asutaja ja partner,  +372 53 408 556, helin.vaher [ät] agendapr.ee

Tartu Ülikooli esimene väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher peab kevadsemestril loengukursuse rahvaste ja impeeriumite ajaloost üleilmastumise taustal. Kursusele saab registreeruda ÕIS-is kuni 7. veebruarini.

Ingliskeelsel kursusel keskendutakse üleilmastuva maailma geopoliitilise korra uurimisele pika aja jooksul, tuginedes rahvaid ja impeeriume käsitlevatele poliitikateoreetilistele käsitlustele. Lähemalt vaadeldakse uusima aja poliitilist arengut, sh impeeriumite ümberkujunemist rahvusriikideks ning 20. sajandi ideoloogilisimate impeeriumite – Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide – katseid tasakaalustada imperialistlikke ja rahvuslikke põhimõtteid.

Väliseesti külalisprofessuuri kaudu kutsutakse nimekaid välismaal töötavaid eesti päritolu teadlasi vähemalt üheks semestriks Tartu Ülikooli. 2020/2021. õppeaastal on külalisprofessoriks David Beecher ning stipendium võimaldab tal teha õppe- ja teadustööd Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. USA-s Berkeleys asuva California Ülikooli ajaloo ja globaaluuringute lektorina töötav Beecher on eesti juurtega ajaloo- ja ühiskonnateadlane. Tema teadustöö põhisuund on Euroopa ning Venemaa uusaja kultuuri- ja mõttelugu.

Ingliskeelne kursus „Rahvad ja impeeriumid üleilmastuvas maailmas“ (ainekood SVJS.00.026) on mõeldud kõigile ajaloost huvitatud üliõpilastele. Kursusele saab registreeruda ÕIS-is kuni 7. veebruarini.

Loe lähemalt väliseesti külalisprofessuurist Tartu Ülikooli veebilehelt.

Ülikool ostis töötajatele ja üliõpilastele populaarse ja võimeka videokonverentside tarkvara Zoom litsentsid. Haridusasutustele mõeldud litsentsi saavad kasutada kõik, kellel on ülikooli e-posti aadress.

Ülikooli arvutitesse pole veel Zoomi eelpaigaldatud. Seega soovitame tungivalt enne esimest kasutamist tarkvara alla laadida. Edukalt alla laaditud tarkvara saab kasutada nii arvuti- ja nutiseadmerakenduses kui ka veebilehitseja kaudu.

Ühe Zoomi ruumiga saab liituda korraga kuni 300 inimest ja koosolekul võib osaleda nii sisselogitult kui ka anonüümselt. Lisaks on ülikoolil üks 1000 osalejaga ja kaks 500 osalejaga veebiseminari (Zoom Video Webinars) litsentsi. Nende kasutamiseks palume pöörduda arvutiabisse.

Zoom on liidestatud Moodle’iga ning Moodle’i kursusel on võimalik luua Zoomi ruum ja seadistada selle kasutamine. Juhendi leiad veebilehelt sisu.ut.ee/juhendid/zoom.

Zoomi kasutamise juhisega saab tutvuda ülikooli vikis.

Lisateave: Tartu Ülikooli arvutiabi, 737 5500, arvutiabi [ät] ut.ee

25. jaanuaril algab ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on teha korda oma digielu ja kustutada seadmetest kogu tarbetuks muutunud info. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev.

Tartu Ülikool soovib organisatsiooni toimimises näidata aina enam eeskuju keskkonnateadliku käitumisega. Püüdlemine keskkonda säästva organisatsioonikultuuri poole on eesmärk, mille ülikool on sõnastanud oma uues arengukavas ja mille suunas saame igaüks iga päev väikseid samme astuda.

25.–29. jaanuarini toimuval digitaalsel koristusnädalal saab igaüks anda oma osa CO2 jalajälje vähendamise heaks, kui kustutame kasutatavatest seadmetest vanu faile, andmeid, dokumente jms, mis on aja jooksul muutunud digitaalseks prügiks. Näiteks keskmine e-posti konto kasutaja saadab aastas nii palju kirju, et selle mõju keskkonnale on võrdne rohkem kui 300-kilomeetrise autosõiduga.

Digikoristusnädalal jagame ülikoolipere liikmetele teavet ja juhiseid, miks ja kuidas vabaneda digitaalsest prügist, ning tutvustame põnevaid fakte ülikooli digisisu kohta.

Tehkem koos ülikool digiprügist puhtaks ja näidakem keskkonnateadliku käitumisega eeskuju!

Lisateave: Imre Lall, Tartu Ülikooli taristutalituse juhataja, 737 5381, imre.lall [ät] ut.ee

Eestis on väga palju häid koole, tublisid õpetajaid ja suurepäraseid õpilasi, kuid endiselt kaks erinevat koolisüsteemi, millega me taastoodame segregatsiooni, kirjutab Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor ja projekti RITA-ränne lõimumistöörühmade koordinaator Margus Pedaste.

Lahendusena näevad teadlased ühtset Eesti kooli ning on välja töötanud viis võimalikku mudelit sellele üleminekuks:

• Eesti ühiskonnaga lõimitud rahvusvähemuste koolile,
• mitmekultuurilisele ja -keelsele kogukonnaga koostöös toimivale koolile,
• kogukonna ühisosa kasvatavale koolile,
• erinevusi väärtustavale koosõppe koolile,
• mitmekultuurilisele koostööle avatud koolile.

Loe lähemalt Postimehest: https://leht.postimees.ee/7156852/margus-pedaste-uhtsele-eesti-koolile-uleminek-vajab-stardipauku

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab pakub nii organisatsioonidele kui ka Tartu Ülikooli vilistlastele võimalust leida motiveeritud praktikante ja töötajaid enam kui 13 600 üliõpilase seast.

Futulabi keskkonnas saab tööandja üliõpilastele pakkuda nii praktikat kui ka tööd. Et seda keskkonda kasutavad nii Eesti kui ka rahvusvahelised üliõpilased ülikooli eri õppevaldkondadest, võib see tublisti lihtsustada uute motiveeritud töötajate leidmist. „Juba ülikooli astudes hakkavad üliõpilased mõtlema tulevasele tööelule ja ennast selleks ette valmistama. Tööpakkumised annavad võimaluse olla infoväljas ja sillutada teed tulevikku,“ ütles Futulabi keskkonna eestvedaja, majandusteaduskonna praktika arendusjuht Anneli Lorenz.

Pakkumisi saab lisada tasuta ja sisse logimata. Selleks tuleb minna Futulabi veebilehele, klõpsata nuppu „Lisa pakkumine“, valida pakkumise tüüp (praktika- või tööpakkumine) ja täita väljad.

Peale praktika ja töö pakkumise saab tööandja kaasata üliõpilasi projektipraktikasse, et viia eri õppekavade üliõpilaste abiga ellu mõnda ideed või lahendada konkreetseid probleeme. Projektis töötavad koos 3–10 üliõpilast. Projektipraktika on tööandjale suurepärane võimalus

• teha koostöös üliõpilastega uuringuid (töötajate rahulolu hindamiseks, mõne tegevussuunaga alustamiseks vms);
• saada oma tegevusele teaduspõhist tuge;
• leida lahendusi või teostada ideid, milleks pole lihtne igapäevatöö kõrvalt aega leida.

Vaata lõppenud ja pooleliolevaid projekte siit.

Projektiideid saab esitada 15. veebruarini aadressil praktika.ut.ee/projektipraktika. Parima tulemuse huvides on projekti esitaja ühtlasi üliõpilaste juhendaja. Tema peamised ülesanded on selgitada projektile seatud ootusi ja eesmärke ning toetada ja suunata üliõpilasi projekti elluviimisel. Protsessi toetavad projektipraktika koordinaatorid. Veebruari keskpaigaks esitatud projektid algavad märtsis ja lõppevad juuni keskpaigas.

Lisateave:
Merily Heinalo, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, merily.heinalo [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 520 7062, anneli.lorenz [ät] ut.ee

Hiljuti lõppkonverentsi pidanud RITA-RÄNDE projekti raames valmis Tartu Ülikooli teadlastel juhendmaterjal "Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis".

Käsiraamatu eesmärk on juhtida õpetajate tähelepanu õppekeelest erineva emakeelega õpilastele, kes omandavad eesti keelt teise keelena, kuid kellel on lisaks mingi arenguline erivajadus. Sissejuhatuses öeldakse,  et kuigi enamikule erivajadustega lastest valmistab eesti keele kui teise keele omandamine raskusi, on see sobiva toega siiski võimalik. Käsiraamatus pakutaksegi tüüpilisemate näidete varal soovitusi ja materjale, mis õpetajaid selliste laste õpetamisel aitaksid.

"Umbes viiendik muukeelsetest õpilastest on eesti keele kui teise keele õppimisel raskustes, sest nende bioloogiline alus keelte õppimiseks ehk keeletöötlusvõime on kahjustunud.  Õpetajate jaoks aga maskeerib keele vähene valdamine keelepuuet, mistõttu ei saa lapsed õigeaegselt tuge. Need õpilased on ka eriti tundlikud keelelise sisendi ja keeleõppemeetodite osas. Nad vajavad eripedagoogilist ja logopeedilist abi lõimitult täiendava keeleõppega,"ütles Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi logopeedia kaasprofessor Marika Padrik, kes on raamatu koostanud koostöös staažika eripedagoogi ja logopeedi Merit Hallapiga.

Praegu on käsiraamat avaldatud vaid veebiväljaandena, kuid koostajatel on plaanis ka trükiversioon, samuti valmistatakse ette teemakohaseid koolitusi õpetajatele.

Käsiraamat valmis projekti „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“ raames (RITA-Ränne, 2018-2020), mida toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

Lisateave: Marika Padrik, 5558 0746, marika.padrik [ät] ut.ee

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on korrastada oma isiklikku või üksuse digielu ja astuda sedasi väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev.

Ülikool kutsub 25.–29. jaanuarini toimuvast digikoristusnädalast osa võtma kõiki töötajaid ja registreerima oma osavõtu ka veebivormi kaudu. Osalejate vahel loositakse välja põnevad elamusauhinnad.

Miks koristada digiprügi?

Internet ja sellega seotud seadmed toodavad praegu 4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest. Prognoosi kohaselt kahekordistub see arv juba 2025. aastaks. Seega aitab kasutuna seisva digisisu kustutamine otseselt vähendada CO2 jalajälge ja hoida meie keskkonda.

Kuidas saab digikoristusnädalast osa võtta?

Osaleda saavad kõik ülikoolipere liikmed kas üksikisiku või meeskonnana ning ajapiiranguid ei seata. Seega võib digikoristusele kulutada täpselt nii palju aega kui vaja. Koristusega ei tasu kiirustada, sest esmalt tuleks läbi mõelda, millised dokumendid, e-kirjad, failid jm on vaja kustutada, et oluline teave ei läheks kaotsi.

Millest alustada?

Esimene toiming nii arvutis kui ka telefonis võiks olla installitud rakenduste ülevaatamine. Kas kõiki alla laaditud rakendusi, mis kulutavad akut, on ikka vaja? Seejärel võiks üle vaadata seadmete prügikastid ja alla laaditud failide kaustad. Kuna ülikoolis saadetakse ja saadakse kokku ligikaudu 150 000 e-kirja päevas, aitab digielu korrastamisele tublisti kaasa ka tarbetute kirjade kustutamine ja kustutatud kirjade kausta tühjendamine.

Vabaneda saab ka välistest andmekandjatest

Digikoristusnädalaks on ülikooli õppehoonetesse pandud spetsiaalsed prügikastid, kuhu on võimalik tuua ebavajalikke väliseid andmekandjaid: mälupulkasid, flopidiske, CD- ja DVD-plaate, magnetkaarte, kassette ning vanu filmi- ja helilinte. Prügikastide asukohad leiad vikist.

Juhised edukaks digikoristuseks

Selleks, et digikoristus laabuks tõrgeteta, on IT-osakond koostanud ja vikisse koondanud mitmesuguseid juhiseid. Neist leiab abiteavet näiteks selle kohta, kuidas oma arvutisse, telefoni või Microsoft 365 keskkonda ruumi teha ning koristada digiprügi Moodle’is, Panoptos, BigBlueButtonis ja Maharas.

Igaühe panus loeb, et saaksime üheskoos liikuda keskkonnasäästlikuma ülikooli poole.

Lisateave: Imre Lall, Tartu Ülikooli teenuste talituse juhataja, 737 5381, imre.lall [ät] ut.ee

Ülikoolipere liikmed ja kõik teised, kellele on oluline enda ning oma lähedaste hea vaimne vorm ja tervis, on oodatud 2. veebruaril kella 13.00–17.00 toimuvale tasuta veebikonverentsile „Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel“. 

Worksupi veebikeskkonnas toimuval konverentsil tuleb juttu sellest, mida igaüks saab heas vaimses vormis püsimiseks ette võtta, kuidas kiirel ajal aju puhata, miks on oluline sobitada liikumine oma tööellu ning kuidas seda nutikalt teha. Terve vaimu teemapäeval räägitakse ka kollegiaalsuse jõust, mõnusa tööõhkkonna kujundamisest ning paljust muust.

„Soovime, et iga osaleja saaks kaasa kasulikke mõtteid ja võtteid enda ja kolleegide vaimse tervise hoidmiseks ning pingetega toimetulekuks praegustes kohanemisvõimet proovile panevates oludes. Oma vaimutoonuse heaks saame palju ise ära teha. Ka kollegiaalsus ja hooliv märkamine on see, mis aitab rahutumast ajast või elumuutustest sujuvamalt läbi minna,“ ütles üks konverentsi korraldajatest Raivo Valk.

Teadmisi selle kohta, kuidas vaimu terve ja värskena hoida, jagavad Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, makroökonoomika professor Raul Eamets, Dictum Koolituse OÜ juhataja, diplomeeritud superviisor Signe Vesso jt. Päevajuhid on Tartu Ülikooli liikumislabori spetsialist Maarja Kalma ja  kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli personaliarenduskeskus ja see toimub eesti keeles. Täpsem info ja registreerumine veebis.

Lisateave: Raivo Valk, Tartu Ülikooli personaliarenduse peaspetsialist, 527 8074, raivo.valk [ät] ut.ee  

Mida õppis Eesti haridussüsteem mullukevadisest distantsõppest ja kuidas seda kogemust tulevikus targalt ära kasutada? Just selle üle arutles haridustehnoloogia professor Margus Pedaste rahvusvahelises haridustehnoloogia taskuhäälingus Edtech.

Pedaste sõnul püüdsid paljud õpetajad esialgu kasutada distantsõppes samu meetodeid, mis kontaktõppes: andsid õpilastele ülesanded kätte ja ootasid vastuseid. Selgus, et digitaalne distantsõpe vajab aga teistsugust lähenemist. Õpetajad pidid omavahel rohkem koostööd tegema ning andma ainult läbimõeldud ülesandeid, sest vastasel juhul tabas õpilasi ülekoormus.

Nii õpilastele kui ka õpetajatele muutusid olulisemaks eneseregulatsioonioskused, lisas Pedaste. Nimelt avastasid õpetajad, et osal õpilastest on digiõppes keerulisem õpimotivatsiooni leida kui klassiruumis. Samuti ei suutnud kõik õpilased seostada distantsilt õppimist positiivsete emotsioonidega, mis ometi aidanuks õppetööle kaasa.

Teisalt avanes distantsõppega võimalus koguda digitaalseid andmeid õppimispraktikate kohta ning luua avatud õppija mudeleid. Pedaste sõnul sillutab see teed üha isikustatuma õppe poole ning tulevikus võiks õpiandmeid koguda ka nutikellade ja veebikaamerate abil, et õppimisega kaasnevaid emotsioone paremini mõista.

Lisaks Margus Pedastele kõnelesid Edtechi 221. osas „Future Tech and Trends“ haridustehnoloogia spetsialistid Ühendkuningriikidest, Indiast, Šveitsist ja USAst. Taskuhäälingut saate kuulata aadressil: https://theedtechpodcast.com/future-tech-and-trends/. Taskuhääling on inglise keeles.

Katse taandada Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda või selle juht ainuisikuliselt vastutavaks viirusevastase võitlusega seotud otsuste eest on kas pahatahtlik või lühinägelik, kuid kindlasti asjatundmatu. Teadlased on oma seisukohtades alati vabad. Selle vabaduse eeldus on juhindumine kõrgetest akadeemilistest ja teaduseetilistest standarditest. Lisaks on teadusnõukoja soovituste taga Tartu Ülikooli paljusid erialasid esindavate arvukate teadlaste töö.

Meenutagem, mis toimus Eestis ja maailmas aasta tagasi: infot uue viiruse kohta oli vähe, kuid nii Eesti kui ka kogu maailma teadlased asusid oma teadmiste ja kogemuste põhjal olukorda jälgima, analüüsima ja võimalikke lahendusi välja töötama. Eesti teadlaste töö operatiivsuse taga oli ka asjaolu, et suur osa kompetentsist on koondunud Tartu Ülikooli. Nii oli ühest küljest loomulik, et valitsust nõustama kutsutud teadusnõukoda moodustus peamiselt Tartu Ülikooli mitme eriala teadlastest.

Tuua pandeemia juhtimiseks otsustajate kõrvale teadlased oli Eesti valitsusest väga arukas. Oli selge, et ükskõik, milliseid otsuseid valitsus teeb, aasta või aastate pärast on meil nagunii juures palju uut teadmist, et neid otsuseid tagantjärele kritiseerida. Otsustada aga tuli ja seega tasus seda teha parima teadaoleva teadmise põhjal. Tartu Ülikooli koroonakonverentsil esinenud doktor Pilleriin Soodla sõnu kasutades: parem on eksida ohutumas suunas.

Tartu Ülikool on pakkunud eriolukorra algusest alates valitsusele laiapõhjalist tuge. Ka teadusnõukoja jaoks on kättesaadavad meie teadusrühmade andmed, mille põhjal valitsust nõustada. Jälgime siiani regulaarselt koroonaviiruse tegelikku levimust Eestis, sügiseks olid olemas vajalikud analüüsimeetodid viiruse seireks reoveest, tegeleme viiruse genotüpiseerimisega ja uurime, milline on viiruse seroepidemioloogiline levik; meie matemaatikud ja statistikud on oma parimad teadmised rakendanud viiruse levikuga seotud prognoosimudelite väljatöötamiseks. Nendest ja paljudest teistest uuringutest andsime ülevaate ka novembri lõpus toimunud kahepäevasel ülikooli koroonakonverentsil.

Kevadest saadik on teadusnõukoja soovituste aluseks olnud ülikooli teadlaste töö, mis on tehtud koroonaviiruse ja selle ühiskondliku mõju uurimiseks. Mida rohkem on meil uusi teaduspõhiseid andmeid, seda rohkem saab neid teadmisi ka riigivalitsemises otsuste tegemisel kasutada. Olen siiralt tänulik nii professor Irja Lutsarile kui ka teadusnõukoja teistele liikmetele, kes on viimase aasta jooksul vahendanud ülikooli teadmust valitsusele ja ühiskonnale, seisnud ühiskonna hea käekäigu eest ning andnud oma parima, et otsused tugineksid teadmistele ja andmetele.

Eestlastele omane skeptilisus on meid edasi viinud varemgi ajaloos ja viib edasi ka nüüd. Akadeemilises maailmas on iseenesestmõistetav, et iga debatt, ka vastandlike seisukohtade vahel, on argumenteeritud ja lugupidav. Loodan, et ka Eesti ühiskondlikus arutelukultuuris saab see hoiak valdavaks.
 

Toomas Asser
Tartu Ülikooli rektor

Eile arutas rektoraat veebruari- ja märtsikuise õppetöö korraldust ning otsustas, et mõlemas kuus toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Kevadsemestri õppetöö kohta teeme otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Rektori käskkiri täpsemate suunistega jõustub pärast õigusakti kooskõlastusringi läbimist.

Veebruaris toimub õppetöö veebis, välja arvatud praktikumid, mida võib reegleid järgides teha ka kokku tulles.

Märtsis jätkub veebiõpe seal, kus see on vähegi võimalik, aga kindlasti kõigis loengutes.

• Praktikume ja seminare võib põhjendatud juhtudel korraldada auditooriumis, kuid sealjuures tuleb arvestada ruumi ventilatsiooni, piirata inimeste arvu ruumis, kanda maske ning hoida turvalist vahet. Võimaluse korral tuleb jälgida CO₂ sisaldust õhus. Et vältida suure hulga inimeste jäämist eneseisolatsiooni, tuleb ka suuremates ruumides hoida rühmi väiksena (kuni 20 inimest).
• Eneseisolatsioonis olijaid arvestades tuleb ka auditoorsete seminaride puhul pakkuda kaugõppe võimalust, kas hübriidõppena või koduse tööna.
• Õppekavati tuleb järgida ühtset lähenemisviisi. Otsuse õppetöö korralduse kohta teeb instituudi või kolledži juht kooskõlastatult õppeprodekaaniga.
• Õppekava haldav struktuuriüksus teavitab oma üliõpilasi oma õppekavade märtsikuise õppetöö täpsest korraldusest hiljemalt 15. veebruaril. Samaks kuupäevaks peab info õppetöö viisi kohta olema ÕIS-is iga aine juures kirjas.
• Kui otsustatakse pidada auditoorseid seminare, tuleb need kavandada lähestikku, näiteks kindlatele nädalapäevadele. Kui märtsikuu tunniplaanides otsustatakse teha muudatusi, tuleb nendest teavitada hiljemalt veebruari lõpus.

Aune Valk
Tartu Ülikooli õppeprorektor

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine.

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised.

• Kevadsemestri õppetöö kohta teeb rektoraat otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Nii veebruaris kui ka märtsis toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Loe lähemalt õppetöö korraldusest veebruaris ja märtsis.
• Võimaluse korral tuleks teha kaugtööd.
• Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.  
• Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes, sh koridoris viibides. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
• Vältida tuleb tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
• Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
• Soovitame kasutada mobiilirakendust HOIA, mille abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Rakenduse kasutamine on turvaline.
• Kontaktandmed tuleks hoida ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel.
• Suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest.

Õppekorraldus

1. Kevadsemestri õppetöö kohta teeb rektoraat otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. 
2. Nii veebruaris kui ka märtsis toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Loe lähemalt õppetöö korraldusest veebruaris ja märtsis.
3. Tutvu üldiste e-õppe tarkuste ja õppetundidega eelmisest kevadest. 
4. Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
5. Füüsilisel kogunemisel järgitakse väga rangelt hajutamisreeglit ja maski tuleb kanda nii praktika, eksami ja arvestuse ajal kui ka hoonesse tulles ja sealt lahkudes.
6. Kui Sul on küsimusi õppetöö korralduse kohta, palun esita need siin.

Töökorraldus

1. Riik on alustanud ettevalmistusi haridustöötajate vaktsineerimiseks ning Tartu Ülikool on Haridus- ja Teadusministeeriumile edastanud ülikooli kõigi töötajate arvu. Praegu ei ole veel teada, millal jõuab vaktsineerimise järg ülikoolideni, kuid täpsema info saabumisel teavitab ülikool sellest oma töötajaid. Loe lähemalt ülikooli siseveebist. 
2. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, milles arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ja tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
3. Et viiruse levikut takistada, palume juhtidel korraldada töö eelistatult kaugtööna.
4. Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
5. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes, sh koridoris viibides. Töötajad võivad olla maskita ruumides, kuhu on ligipääs ainult neil. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
6. Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
7. Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
8. Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda, palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides. Vajaduse korral palume pidada üritusi veebi teel. Loe ka riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
 

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

1. Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
2. Testitulemusi oodates või positiivse tulemuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
3. Teave koroonasse nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut, vähendada teadmatusest tulenevat segadust ja tulla appi Terviseametile.

• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat või akadeemilist sekretäri, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik. On aga väga teretulnud, kui töötaja teavitab ka ise oma kolleege ja võimalikke lähikontaktseid.
• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada kas
  • oma õppekorraldusspetsialisti,
  • programmijuhti,
  • instituudi juhti või
  • eelkõige õhtuti ja nädalavahetusel otse ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee).
• Soovitame juba enne ülikooli teavitamist tuletada meelde, millal ilmnesid esimesed haigusnähud. Mõelge ka kahele päevale enne seda ja püüdke meenutada, millal osalesite auditoorsel õppetööl ning millistes ruumides viibisite. Kui haigusnähtusid ei ole, aga olete andnud positiivse proovi, mõelge oma käikudele kaks päeva enne proovi andmist. Selle info toel saab ülikool välja selgitada võimalikud lähikontaktsed ja teavitada neid eneseisolatsiooni vajalikkusest.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, ülikooli üksus ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandja on inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 14 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet. Tutvu Terviseameti juhisega viirusekandja lähikontaktsele. 

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Viivika Eljand-Kärp, Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht, 5354 0689, viivika.eljand-karp [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee